Mäng Kubb suurus S 4,3x4,3x25,4cm

Kubb on lõbus, traditsiooniline keeglimäng, mis sai alguse 1000 aastat tagasi Gotlandilt, kus mängisid seda Skandinaavia viikingid
Mäng on kombinatsioon malest, keeglist ja hobuseraua viskamisest
Mängu saab mängida kas võistkondliku või individuaalse mänguna.
Lisaks muruplatsile saab Kubbi mängida ka liival, kruusal ja isegi lumel.




ETTEVALMISTAMINE
Kubbi mängitakse ristkülikukujulisel 5 × 8 meetri suurusel platsil. Väikeste laste puhul võib
8-meetrist külge lühendada. Nurgapostid paigutatakse nii, et moodustuks ristkülik. Platsi piire
pole vaja muud moodi tähistada, kuid lubatud on tähised, mis ei sega mängimist (nt kriidijoo- ned). Kuningas pannakse platsi keskele püsti ja kubbi klotsid asetatakse mõlemale viskejoone- le (platsi lühematele külgedele) üksteisest võrdsele kaugusele. Viskejoonel asuvaid kubbi klot- se nimetatakse joonekubbideks.
REEGLID
Kubbi mängitakse kahe meeskonna vahel, meeskonnas võib olla ka ainult üks inimene. Iga
meeskonna mängukord koosneb kahest osast.
1. Meeskond A püüab joonelt viskepulki visates tabada vastase kubbi klotse (joonekubbe).
Pulki peab viskama altkäe ja pulgad võivad keerelda ainult maaga risti. Pulki ei tohi visata
ülaltkäe, küljelt ega maaga paralleelselt keerlevana (nagu helikopteri labad).
2. Meeskond B viskab kubbi klotsid, mille meeskond A on edukalt pikali visanud, meeskonna
A väljakupoolele, pärast mida tõstetakse need püsti. Neid platsile visatud klotse nimetatakse
platsikubbideks. Otsus, kuhu vastase poolele klotsid visata, on väga tähtis strateegia osa. Põ- hieesmärk on aga visata need võimalikult üksteise lähedale (et ühe pulgaga saaks visata pika- li mitu klotsi). Kui kubbi klots heidetakse mängust välja, st väljapoole piirdetähiseid või mitte
üle keskjoone (märkus: pärast püsti tõstmist peab mänguväljakul olema vähemalt pool kubbi
klotsist), võib seda ühe korra uuesti visata. Kui ka sel korral visatakse klots väljaku piiridest väl- ja, saab sellest karistuskubb ja vastasmeeskond saab selle asetada ükskõik kuhu oma poole- le, välja arvatud lähemale kui üks viskepulga pikkus nurgatähisest või kuningast. Kui pikali vi- satud kubbi klots lükkab pikali platsi- või joonekubbi, tõstetakse platsikubbid püsti kohas, ku- hu need kukkusid, ja joonekubbid pannakse tagasi oma esialgsesse asukohta. Seejärel on kord
teise meeskonna käes ja meeskond B viskab viskepulki meeskonna A kubbi klotside pihta,
kuid alles pärast seda, kui nad on visanud pikali kõik platsikubbid. Kui joonekubb kukub pikali
enne platsikubbe, tuleb see uuesti püsti tõsta. (Platsikubbid, mis pärast tabamuse saamist siis- ki püsti jäävad, loetakse pikali visatuks. Klotsid loetakse pikali visatuks ka siis, kui need toetu- vad teise mänguosa peale.) Seejärel visatakse kõik maha visatud kubbi klotsid jälle platsi vas- taspoolele ja tõstetakse püsti. Kui kumbki meeskond ei viska platsikubbe oma käigu ajal pika- li, võivad vastasmeeskonna mängijad visata viskepulki keskjoonele kõige lähemal oleva kubbi
klotsi juurest. See reegel kehtib ainult vastasmeeskonna platsi- ja joonekubbide pikali viskami- se puhul; pikali visatud kubbi klotsid visatakse platsi vastaspoolele ikka viskejoone tagant ning
sealt tuleb teha ka katsed kuningat pikali visata. Mäng jätkub samamoodi, kuni üks meeskond
suudab ühel platsipoolel visata pikali nii platsi- kui ka joonekubbid. Kui sellel meeskonnal on
veel pulki, mida visata, võivad nad proovida kuningat pikali visata. Kui mängija suudab kuninga pikali visata, on tema meeskond võitnud. Kui keegi viskab kuninga muul ajal viskepulga
või kubbi klotsiga pikali, kaotab tema meeskond automaatselt mängu. Turniiridel selgitatakse
võitja tavaliselt välja kolmest parima meetodiga. Tavamängudes võib väga erinevate võimetega mängijate, näiteks täiskasvanu ja lapse puhul platsi pikkust lühemaks teha. Teine võimalus
on, et mängijad mängivad samas meeskonnas ja vahetavad mängu käigus pooli