Varuosad 668 4444
Spordikaubad 668 4499


 

Klienditugi

info@fixus24.ee



Rehviotsing



Täpsem otsing




EL rehvimärgis

Mis on ELi rehvimärgis?  
Uue ELi määrusega võetakse kasutusele standardne rehvimärgis, mis annab tarbijatele, sõidukipargi omanikele ja professionaalsetele rehviostjatele olulist teavet rehvi kolme peamise omaduse kohta:  

  • veeretakistus,
  • haardumine märjal,
  • väline veeremüra.

Märgis sarnaneb juba tarbijate seas juba tuntud energiamärgistega, mida kasutatakse näiteks külmikutel ja pesumasinatel.  
Rehvimärgis sisaldab lisaks ka teavet toote ohutusomaduste kohta.  


Kütusesäästlikkus

Kütusesäästlikkus
Rehvi veeretakistuse mõõtarv, millel on mõju sõiduki kütusesäästlikkusele. Hinnatakse A-st (kõrgeim hinnang) kuni G-ni (madalaim hinnang). 

Haarduvus

Haarduvus märjal teel
Rehvi pidurdusvõime määr märjal teel. Haarduvust märjal teel hinnatakse A-st (kõrgeim hinnang) kuni F-ini (madalaim hinnang). 

Müra

Müra
Rehvi tekitatud välismüra näitaja detsibellides. Mustad helilained näitavad rehvi müraklassi 1-st (vaikne) 3-ni (vali). 

Mis on rehvimärgise eesmärk?
Eesmärk on tõsta liiklusohutust ning suurendada maanteetranspordi majanduslikku ja keskkonnasäästlikkust, tõstes esile kütusesäästlikumaid ja ohutumaid, madala müratasemega rehve. See määrus võimaldab lõpptarbijatel langetada rehvide ostmisel teadlikumaid otsuseid.  

Miks on märgise kolm kriteeriumi niivõrd tähtsad?
Veeretakistus mõjutab sõiduki kütusekulu ja omab seega ka otsest mõju keskkonnale. Märjal haardumine on tähtis rehvi ohutust näitav tegur, mis annab teavet rehvi pidurdusmaa kohta märjal teel. Välismüra näitab samuti rehvide keskkonnamõju. Goodyear Dunlopi jaoks on ohutus alati ülima tähtsusega.  

Kas ELi rehvimärgis annab mulle kogu vajaliku info?
Kolm ELi rehvimärgise kriteeriumi on heaks lähtepunktiks ning väga olulised ohutuse ja keskkonna seisukohast. Sellegipoolest on ka mitmeid teisi kriteeriume, mida rehvi sooritusvõime hindamisel arvestada. Uue rehvi väljatöötamisel testib Goodyear Dunlop arendatavat toodet rohkem kui 50 kriteeriumi alusel, näiteks rehvi võimet vältida vesiliugu, sooritusvõimet kuival ja märjal teel ning pidurdusmaad kuival teel. Need on kõik tähtsad ohutuskriteeriumid, mida ELi rehvimärgisel ei ole.  

Mida tarbija sellest võidab?
Standardse rehvimärgise kasutuselevõtt annab tarbijaile, sõidukipargi haldajatele ja teistele rehviostjatele objektiivset, usaldusväärset ning võrreldavat teavet rehvi kolme olulise omaduse kohta. Goodyear Dunlop usub, et uus märgis aitab tarbijatel langetada läbimõeldumaid otsuseid, sest käsitleb liiklusohutuse seisukohast olulisi aspekte, näiteks rehvi sooritusvõimet märjal teel ja veeretakistust, mis selgitavad rehvi majanduslikke ning keskkonnaeeliseid. Rehvimärgis ei tutvusta siiski kõiki olulisi sooritusvõime tegureid.  

Mida Euroopa Liit ja liikmesriigid sellest võidavad?
Rehvimärgise eesmärk ei ole ainult Euroopa teedel liiklevate sõidukite ohutuse ja sooritusvõime suurendamine, vaid ka märgise kasutuselevõtt aitab kaasa ELi kavatsusele suurendada 2020. aastaks energiasäästu 20% võrra ja vähendada CO2 heitkoguseid 20% võrra.  

Millal rehvitootjad võtavad rehvimärgise kasutusele?
ELi määrus nõuab, et alates 1. juulist 2012 toodetud rehvid peavad kandma märgistust veeretakistuse, märjal haardumise ja müra infoga hiljemalt 1. novembriks 2012. Rehvitootjad võivad rehve märgistada ka enne märgise kohustuslikku kasutuselevõtu aega. Kaubiku- ja veokirehvide jaoks ei ole märjal haardumise nõuded veel paika pandud, sest määruste kasutuselevõtu ajal ei olnud katsemeetod veel kindlaks määratud. Katsemeetodid võetakse eeldatavalt kasutusele uue määrusega 2011. aasta lõpus.  

Uus määrus määrab ka ajavahemiku, mil rehvitootjad saavad seaduse nõudeid rakendada enne 2012. aasta novembrit. Sellest rakenduskuupäevast alates saame oma rehvide märgistuse andmeid avaldama hakata.  

Millistel rehvidel peab olema ELi rehvimärgise teave?
Uus seadus kehtib järgmistele rehvikategooriatele: C1 (sõiduautod), C2 (kaubikud) ja C3 (veokid).  

Rehvimärgist ei pea lisama järgmistele rehvikategooriatele:  

  • protekteeritud rehvid,
  • professionaalsed maastikurehvid,
  • võistlusrehvid,
  • naastrehvid (sh rehvid, millele saab paigaldada naaste),
  • ajutiselt kasutatavad varurehvid,
  • rehvid, mis on toodetud enne 1. oktoobrit 1990 esmaregistreeritud sõidukite jaoks,
  • rehvid, mille lubatud kiirus on väiksem kui 80 km/h,
  • rehvid, mille veljemõõt on väiksem kui 254 mm või suurem kui 635 mm,
  • mootorrattarehvid.